Lõuna-Eesti on Devoni maa. Pärnu-Mustvee joonest lõunas on just Devoni liivakivid need, mis maastikule ilmet annavad. Ja kosmosefotodel paistab kogu see ala punakas.
Devoni ajastu kestis umbes 419-358 miljonit aastat tagasi. Seda ajastut iseloomustavad metsade levik maismaal ja kalade arvukas levik vees. Ajastu lõppes järjekordse suure väljasuremisega.
Eesti Devonit iseloomustab terrigeenne settimine. Sisuliselt tähendab see, et ala kattis madal meri, kuhu ümbritsevatelt maismaa-aladelt uhuti materjali peale. Põhilised kivistised, mida Devoni setetest leitakse, ongi kalad või nende soomused.
Härma Mäemine müür ehk Keldri müür on eesti võimsaim Devoni liivakivi paljand. Oruperve kõrgus ulatub kuni 43 meetrini, kuid nähtav ja ligipääsetav kaljusein on umbes 19 meetrit kõrge. Müür on ligi 150 meetrit pikk. Härma Alumine müür (Kõlgusniidu müür) umbes 20,5 meetrit kõrge ning see on üks Piusa ürgoru visuaalselt kaunimaid paljandeid oma erksavärviliste savikihtide ja püramiidja kujuga.
Liivakivi, mida siin näidatakse, kuulub see Gauja kihi Lode kihistusse. Kivim on suhteliselt mureda struktuuriga ja kergesti erodeeruv. Gauja lade on geoloogiline üksus, mis kuulub Devoni ajastu keskossa (umbes 380–390 miljonit aastat tagasi, Givet’ ajastu). See on üks olulisemaid lademeid, mis paljandub nii Eestis, Lätis kui ka Loode-Venemaal. Nime on ta saanud Gauja jõe järgi, mille kallastel selliseid paljandeid on oluliselt rohkem.
Paljandeid vaadeldes pane tähele kahte asjaolu. Esiteks, lademe kivimid kujunesid madalaveelises jõesüsteemis ja deltakeskkonnas – seetõttu leidub palju kihilisust ja lainelisi settejooni. Teiseks, vaata kivimi tekstuuri ja värve – lisaks liivale leiad siit ka savikaid ja aleuroliidikihte ning mõnes kohas annab raua leidumine kivimile punakaid toone.
Teeme siis nii, et külastame mõlemat müüri, imetleme neid liivakiviseinu ja uurime, mida huvitavat seal näha saab:
1. kohalkäimiskontroll: Mäemise müüri juures on sild üle Piusa jõe. Mis ripub silla küljes?
2. Milliseid erinevaid värvitoone ja settekihte on Härma müüri paljandil võimalik eristada ning mida need räägivad iidsest keskkonnast?
3. Kuidas erosioon (vihmavesi, külmumine, jõgi) mõjutab müüri pinda ja millised märgid selle kulumisest on nähtavad?
4. Vaatle Alumise müüri (Kõlgusniidu müüri) lõunapoolset otsa. Mille poolest on siinne kihtide paigutus eriline?
Saada vastused peitjale ja lisa julgelt pilte oma logile.
ENG
Southern Estonia is the land of the Devonian.
South of the Pärnu–Mustvee line, it is Devonian sandstones that shape the landscape. On satellite photos, the whole area appears reddish.
The Devonian period lasted about 419–358 million years ago. It was characterized by the spread of forests on land and the abundance of fishes in water. The period ended with yet another mass extinction.
The Estonian Devonian is characterized by terrigenous sedimentation. Essentially, this means that the area was covered by a shallow sea into which material was washed from the surrounding land. The main fossils found in Devonian sediments are fish or their scales.
Härma Mäemine Müür (also called Keldri müür) is the most impressive Devonian sandstone outcrop in Estonia. The valley slope rises up to 43 meters, while the visible and accessible cliff face is about 19 meters high. The wall is nearly 150 meters long. Härma Alumine müür (Kõlgusniidu müür) is about 20.5 meters high and is one of the most visually striking outcrops in the Piusa River ancient valley, thanks to its vividly colored clay layers and pyramid-like shape.
The sandstone exposed here belongs to the Lode Member of the Gauja Formation. The rock has a relatively friable structure and erodes easily. The Gauja Formation is a geological unit belonging to the Middle Devonian (around 380–390 million years ago, Givetian age). It is one of the most important formations, outcropping in Estonia, Latvia, and Northwest Russia. The formation is named after the Gauja River, whose banks feature many such outcrops.
When observing these outcrops, pay attention to two things. First, the rocks of the formation developed in a shallow river system and delta environment – this is why you can see much layering and wavy sedimentary structures. Second, look at the texture and colors of the rocks – in addition to sand, you will also find clayey and siltstone layers, and in some places the presence of iron gives the rock reddish tones.
So let’s visit both walls, admire these sandstone cliffs, and explore what interesting features can be seen there:
- On-site check: By Mäemine Wall there is a bridge over the Piusa River. What hangs from the bridge?
- What different colors and sediment layers can be distinguished in the Härma Wall outcrop, and what do they tell us about the ancient environment?
- How does erosion (rainwater, freezing, the river) affect the surface of the wall, and what signs of weathering can you see?
- Observe the southern end of Alumine Wall (Kõlgusniidu Wall). In what way is the arrangement of the layers here special?
Do send the answers to the CO and feel free to add pictures!