Männiku hiidrahn seisab Männiku järves asuval poolsaarel nagu vaikne ajamasin, mille pind jutustab jääaja rännakust. Tegemist on rabakivist hiidrahnuga, ühe Tallinna suurimaga: pikkus ulatub 11,9 meetrini, laius 9,5 meetrini ja kõrgus 5,7 meetrini, maapealse osa mahuks hinnatakse 238 m3;. Kivi on täis looduslikke pragusid, keskelt jookseb läbi loode–kagu suunaline lõhe ning edelaküljel on näha vana mürsu lõhkemise jälge umbes 0,9 meetri kõrgusel maapinnast. Rahn on olnud looduskaitse all alates 1959. aastast ning seda tuntakse ka nimede all Männiku rändrahn ja Nõmme hiidrahn.
Nimi „Männiku hiidrahn“ tuleneb selle asukohast – Männiku piirkonnast, mille nimi omakorda viitab ajalooliselt männimetsasele maastikule. Rahn ise on siia jõudnud jääaja liustikega, mis tõid Põhja-Eestisse hulgaliselt rabakivist rändrahne.
Poolsaart ümbritesb Männiku järv, mida tuntakse ka nimede all Männiku karjäär, Raudteejärv ja Männiku veehoidla. Tegemist on tehisjärvega, mis tekkis 20. sajandi teisel poolel liiva kaevandamise tulemusena. Järve pindala oli 2006. aastal 105,3 hektarit, kuid see suureneb siiani, sest kaevandamine jätkub. Enne karjääri rajamist asus siin Peeter Suure merekindluse vallikraav, mida kutsuti Hassani tiigiks – nimi, mis on jäänud kohaliku pärimuse osaks.
Järve nimi „Männiku järv“ tuleneb samuti piirkonnast, kuid kohalikus kõnepruugis on kasutusel olnud ka nimi „Kivijärv“, mis viitab järve kivisele ja liigendatud kaldajoonele ning läheduses asuvatele rändrahnudele.
Aare leidmiseks tuleb poolsaarelt edasi liikuma Männiku järves asuvale väikesele saarele. Teekond rahnu juurest saarekesele on lühike, kuid ületada tuleb veetakistus. Kõige lihtsam on seda talvel üle jää või siis suvisel ajal SUP-ga. NB! Talvel jää ületamisel kasuta ohutusvarustusena kindlasti vähemalt jäänaaskleid. Soovituslik on jääd ületada mitmekesi ja võtta täiendavalt kaasa jääpiik jää paksuse kontrollimiseks, veekindlas kotis varuriided ja viskeliin.