-
Difficulty:
-
-
Terrain:
-
Size: 
(micro)
Please note Use of geocaching.com services is subject to the terms and conditions
in our disclaimer.
ENG: This cache is hidden near to Russalka statue in Tallinn. To get the coordinates, you must see the picture. The cache is micro-sized. Don't put any heavy items in it. There may be a lot of geomuggles, especially in summer, be careful! EST: Aare on peidetud russalka kuju juurde, et saada õiged koordinaadid, vaata kindlasti pilti. Aare on väga väike ja sinna ei tohi jätta raskeid esemeid. Ümbruskonnas võib liikuda palju rahvast, eriti suvel, ole väga ettevaatlik!
ENG:
"Russalka" was Russian ironclad battleship, what sank into the sea. To commemorate that, there is erected Amandus Adamson’s statue in Kadriorg, Tallinn. Building of Ironclad battleship "Russalka" started in 1866 in St. Petersburg, Russia. Ship was allowed to the sea on 31st August in 1867. Ship length was 62,3 m, width 12,8 m, draught 3,3 m, steam engine’s power was 705 h.p. Ship height on the sea was only 78 cm. There was 2 turning-towers and 2 cannons the ship, crew size was 178 men.
"Russalka"
Ironclad battleship had an accident before but everything was repaired. After repair somebody said, "This ship couldn’t sink".
On 7th September in 1893, navy ordnance’s tutorial group in Tallinn. "Russalka" and another cannon-ship "Tutša" were ordered to go to Helsinki and from Helsinki to Primorsk. Departure had to be at 07:30 in the morning. Actually real departure was at 08:30, because commander of "Russalka" Jenišek was late due the headache.
Southern winds strength was 3 in Beaufort scale in the harbour, but on the sea, 17 sea miles away, the wind strength was up to 9 in Beaufort scale.
Ships had to move together with distance of half kilometres. But commanders agreed that "Tutša" would start earlier. 10 minutes later followed "Russalka". "Russalka" was quicker ship so it had to catch "Tutša".
"Tutša" raised sails, what added extra speed. But "Russalka" had to close the slots due the big waves, which reduced air to the fore-boxes. Ship’s speed reduced. Commander of "Tutša" should wait "Russalka", but he didn’t.
Before lunchtime the weather went worse. It started to rain, which made visibility very bad. "Tutša" arrived to Helsinki at 15:00 afternoon with some problems.
"Russalka" disappeared. Ministry of sea announced disappear of "Russalka" on 10th September. Searches continued until 16th October for nothing. In 1893, the place of sink wasn’t determined. They found only some staff on the sea near the place of sink. They thought that the reason of sink was that the water went to the fire-boxes through the slots and the steering system was damaged too. 177 men died, 4 of them were Estonians. Nobody survived.
There were sessions of court on 28th to 30th in 1894. Court decided: To give a warning to Contadmiral P.S. Buratšek with not enough careful of severe weather. Commander of "Tutša", N.M. Luškov was dismissed.
In 1902, the Amandus Adamson’s sculpture was erected in Kadriorg to memorize that event. The sculpture’s angel points to putative place of sink.
Source: Vikipedia
EST:
"Russalka" oli Vene soomuslaev, mille hukkumise mälestuseks on Tallinnasse Kadriorgu püstitatud mälestussammas Amandus Adamsoni samanimelise skulptuuriga.
Soomuslaeva "Russalka" ehitamist alustati 1866 Peterburis ning lasti vette 31. augustil 1867. Aluse pikkus oli 62,3 m, laius 12,8 m, süvis 3,3 m, aurumasina võimsus 705 hobujõudu, soomuse paksus 115 mm. Parda kõrgus veepinnast oli kõigest 78 cm. Laeval oli 2 pöördtorni 2 suurtükiga, meeskonda kuulus 178 meremeest.
"Russalka" oli varemgi õnnetustesse sattunud. 1869 riivas laev skäärides liikudes järsu pöörde ajal parema poordiga kivi. Keresse tekkis auk ja vesi pressis laeva. Kuna kallas oli lähedal, jõudis laev õnnelikult randa. Pärast remonti, tänu mitmetele ohutusabinõudele (pumbad, veemõõtjad jne.), käis "Russalkaga" kaasas kuuldus, et laev on uppumatu! (Seda öeldi ka "Titanicu" kohta.)
7. septembril 1893 asus laevastiku suurtükiväe õppesalk Tallinnas. Soomuslaevale "Russalka" ja suurtükipaadile "Tutša" anti korraldus sõita Helsingisse ja sealt edasi mööda skääre Björkösse (Primorskisse). Väljasõit pidi toimuma 7.30 hommikul. Tegelikult sõideti välja kell 8.30, sest "Russalka" komandör Jenišek hilines. Hiljem kohtus selgus, et komandör kannatas sagedaste peavalude all, nii ka tol hommikul.
Lõunatuule tugevus varahommikul oli sadamas 3 palli, umbes 17 meremiili kaugusel Revalsteini tulelaeval aga 9 palli.
Laevad pidid sõitma koos, nii et nende vahemaa oleks poolekilomeetrine ja et kuuleks teise sarvesignaali. Kuid komandörid leppisid kokku, et "Tutša" asub teele varem. Kümme minutit hiljem järgnes "Russalka". Kuna viimane oli kiirem, pidi ta "Tutša" peagi kinni püüdma.
"Tutša" tõstis purjed, mis lisas kiirust. "Russalka" aga pidi suure lainetuse tõttu luugid sulgema, mis vähendas õhu juurdevoolu küttekolletesse. Laeva kiirus langes, tagantlaine tõttu oli alusel raske õigel kursil püsida. "Tutša" komandör Luškov oleks pidanud "Russalkat" järele ootama, kuid ta ei teinud seda.
Enne kella 12 halvenes ilm veelgi. Hakkas sadama peent vihma, mis nähtavuse nullini kahandas. "Tutšal" oli tegemist, et ise pinnal püsida. Kell 3 päeval jõudis ta Helsingisse.
"Russalka" kadus. Mereministeerium teatas "Russalka" kadumisest alles 10. septembril. Otsingud kestsid kuni 16. oktoobrini, kuid tulutult. 1893 ei õnnestunudki soomuslaeva hukkumispaika välja selgitada. Tõendeid peale veepinnalt leitud pudi-padi ei leitud. Oletati, et "Russalka" huku põhjustas vee pääsemine läbi luukide laeva sisemusse, see võis juhtuda ka ajal, kui kas masin, rooli või roolitrossi rikki läks. Plahvatus välistati, kuna leitud esemed olid pärit vaid ülemiselt tekilt. Kindlasti soodustas õnnetust parda väike kõrgus veepinnast. Hukkus 177 meremeest, neist 4 eestlast. Ellujäänuid ei olnud.
28.-30. jaanuarini 1894 toimunud istungil otsustas kohus: "Avaldada kontraadmiral P.S. Buratšekile noomitus käskkirjas mitteküllaldase ettevaatlikkuse eest ilma valikul soomuslaeva "Russalka" ja suurtükipaadi "Tutša" väljasaatmisel merele, seadusevastase tegevusetuse ja alluvate nõrga järelevaatamise eest; laeva "Tutša" komandör N.M. Luškov vabastada ametist ülemuse käsu hooletu täitmise ja seadusevastase tegevusetuse pärast..."
1902 püstitati Kadriorgu selle sündmuse mälestuseks Amandus Adamsoni skulptuur "Russalka", millel ingel näitab käes oleva õigeusu ristiga oletatava õnnetuskoha poole. Nõukogude ajal oli rist kõrvaldatud (ingel näitas palja käega).
Allikas: Vikipeedia
Additional Hints
(No hints available.)