Rooslepa Traditional Cache
-
Difficulty:
-
-
Terrain:
-
Size: 
(regular)
Related Web Page
Please note Use of geocaching.com services is subject to the terms and conditions
in our disclaimer.
Rooslepa chapel (first mentioned in 1627) was restored in 2005. Instead of present chapel there was wooden chapel in 1600, which was demolished in 19. centuary. Rooslepa’s petrobuilding was established in 1843. With discreet interior decoration chapel has a quaint combination of altar and chancel – chancel is situating above the altar. Rooslepa’s chapel and graveyard have been rehabilitated by help of the Fund of Swedish King, Enterprise Estonia, commune, Swedish Fund of Gustav VI Adolf.
In cemetary You can find graves of estate owner Taube’s family, estonian-swedish poet Mats Ekman and Riguldi’s inhabitants (perished in World War II) memorial tablet.
In coast-line You can find fissured stone and 18-forked rowan tree.
In Roosta village You can eat and rest. You may also have an interesting seeing in around: Hara-Dirham-Paslepa-Pürksi etc.
The area of the former Noarootsi parish includes the once central settlements of the Estonian Swedes — the Noarootsi Peninsula with its administrative centre in Paslepa (an island until the 19th century), Sutlepa, Riguldi and Osmussaar. Now the centre of the district is Birkas (Pürksi), from 1920 to 1943 the local manor house was used for adult education courses. In addition to the basic school, a Swedish-biased gymnasium has been established in the restored manor house. An 18th century parsonage, now being restored, stands next to the St. Catherine’s church which was built in the 13th–14th century. In Rooslepa the ruins of a chapel have been conserved. Adult education courses will be started in the former manor house of Paslepa. Osmussaar was at the disposal of the Soviet Army and the only old building preserved there is the lighthouse. There are plans to create a geological preserve and a research base here, there is a remarkable bank of limestone on the northern coast of the island. There are about 50 Swedes living in the whole district now, and their number is increasing due to the return of many people from Sweden.
eesti Rooslepa
rootsi Roslep
rannarootsi Rolop
N 59 10,151
E 23 31,610
Roosta puhkeküla teeotsast mööda sõites näitab teeviit Tuksi poole. Kahe ristmiku lähedal, Tuksi teest vasakul on Rooslepa kalmistu ja kabelivaremed.
Rooslepa kabelit on esmakordselt mainitud 1627. aastal. Praeguse kabeli kohal asus 1600. aastaist pärit puukabel, mis 19. sajandil lammutati ja mille palke kasutati Sutlepa kabeli ehitusel. Kivihoone valmis 1834. aastal. Kohalike mäletamist mööda tõmmanud Vene piirivalvurid 1970. aastail kabeli otsaseina traktoriga maha. Varemed ja surnuaed korrastati 1990.-1991. aastal. 1830. aastaist pärit Rooslepa kivikabel oli Noarootsi Katariina kiriku abikirikuna kasutusel, kuni rannarootslased Eestist viimase sõja ajal lahkusid.
Kohalikud on varemeis kabelit omal jõul taastanud ja seal on peetud ka suviseid jumalateenistusi.
Oktoobri lõpus aastal 2005 oli kabel veel varemeis, püsti oli vaid kolm seina. Nüüd on paarisaja istekohaga kabel taastatud, üles on laotud ka kellatorn. Tagasihoidliku sisekujundusega kabelis hakkab silma altari ja kantsli omapärane ühendus — kantsel asub otse altari kohal.
Kabeli projekti koostas arhitekt Katrin Etverk, sisekujunduse tegi Tiiu Lõhmus. Ehitaja oli Resteh Haapsalust. Mööbli valmistas Parila Klaas. Sepised tegi Saamo Heldema Taebla valla Koela külast. Orel tuli kingituseks Rootsist Kalmarist. Oreli häälestasid ja seadsid töökorda oreliasjatundja Toomas Mäeväli ja Niguliste kiriku oreli hooldaja Tiit Kiik.
Rootsi kuninga kultuurifond toetas kabeli taastamist 300 000 Rootsi krooniga. Aasta hiljem lisandus teist niisama palju ja mullu veel 75 000. Kokku teeb see 1,2 miljonit Eesti krooni. Noarootsi vald sai kabeli taastamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt 4 miljonit krooni euroraha. Vallavalitsus ise lisas 200 000 kr, peale selle eraannetused. Rootsi kultuuri toetava Gustav VI Adolfi fond kannab praeguse kuninga Carl XVI Gustafi vanaisa nime. Tema isa aga külastas 1932. aastal kroonprintsina Eestis käies ka Rooslepa kabelit.
Rooslepa kalmistul asub mõisnik Taube perekonna matusepaik ning eestirootslasest luuletaja Mats Ekmani (1865–1934) ja II maailmasõjas hukkunud Riguldi elanike mälestuskivi, rannajoonel on suur lõhestunud kivi ja 18-haruline pihlakas. Rohkesti on säilinud väga huvitavaid hauasambaid.
Roosta puhkekülas on ka toitlustus ja majutus. Kindlasti tasuks teha lisaringe (Hara, Dirhami, Paslepa, Pürksi jne).
(visit link)
(visit link)
NB! I would not accept any photologs near my caches. Find pen and log properly
Additional Hints
(Decrypt)
Lbh pna jnyx guebhtu vg / Fn iõvq fryyrfg yäov nfghqn