Trackable Options |
Found this item? Log in. |
Printable information sheet to attach to KIHNU / Kühnö - COPY
Print Info Sheet |
|
This is not collectible.
Kihnu is an island in the Baltic Sea. With an area of 16.4 km2 (6.3 sq mi), it is the largest island in the Gulf of Riga and the seventh-largest island of Estonia. The length of the island is 7 km (4.3 mi) and width 3.3 km (2.1 mi), the highest point is at 8.9 meters (29.2 ft) above sea level.
The island belongs to the Pärnu County of Estonia. Together with neighboring islands, it forms Kihnu Parish, one of the smallest municipalities of the country with an area of 16.8 km2 (6.5 sq mi).
There are four villages: Lemsi, Linaküla, Rootsiküla and Sääre. One can reach Kihnu by a 15-minute plane trip from Pärnu or by ferry, with trips taking 3 hours from Pärnu and 1 hour from Manilaid. When the sea is frozen in winter, it is possible to drive to the island over the ice.
Kihnu is also called Kihnumua (e.g. "Kihnuland") in the local dialect. Names in other languages include Ķīļu in Latvian, Kynö in Standard Swedish, Kin in Estonian Swedish, and historically Kühnö in German. In Estonian Sign Language, the island is signed by imitating the vertical stripes of a Kihnu skirt. There are various theories on the etymology of the name Kihnu, with no consensus. The earliest recorded version of the island's name is Kyne, from 1386.
As the men of Kihnu have been frequently away to sea, women have run everyday life on the island and became the guardians of the island's cultural heritage, which includes handicrafts, dances, games, and music. Music is an especially important part of the island's traditions and accompanies handicrafts, religious feasts, and other celebrations. Ancient runo-styled songs are also important, as is traditional clothing adorned with decorations and bright colors. There are elaborate wedding traditions, which are considered the "most complex and bright expression" of Kihnu culture.
Kihnu (kihnu keeles Kihnumua) on saar Liivi lahes. Kihnu kuulub Pärnu maakonda ja moodustab ümbritsevate laidudega Kihnu valla.
Kihnu on pindalalt kuues saar Eestis ning elanike arvult neljas. 1994. aastal oli elanikke 570 ja 2011. aastal 487.
Saarel on neli küla (Lemsi, Linaküla, Rootsiküla ja Sääre).
Kihnu on võimalik sõita lennukiga (Pärnust), laevaga (Pärnust) ja parvlaevaga (Munalaiust Tõstamaa lähedal), talvel üle jäätee (samuti Munalaiust).
Saart on esimest korda mainitud aastal 1386 (Kyne), asustuse kohta on teateid aastast 1518.
1624. aastal on esmakordselt mainitud Kihnu Püha Nikolai kabelit. 1642. aastal ehitas Pärnu krahvinna Magdaleena Thurn zu Walsasina Kihnu Püha Nikolai kiriku. Kihnu algne kirik oli puust õlgkatusega ehitis, kus aeg-ajalt Audru kiriku koguduse õpetaja käis jumalateenistust pidamas.
Venemaa Keisririigi Liivimaa kubermangus kuulus Kihnu Kihnu kroonumõisa. 1784. aastal ehitati Kihnusse uus kivist kirik. Usuvahetusliikumise ajal aastatel 1846–1847 läks suur enamus Kihnu rahvast üle õigeusku ja luteri kirik võeti kasutusele vastloodud õigeusukoguduse kirikuna. 1848. aasta märtsis asutati Riia piiskopi Filareti poolt Kihnu õigeusu kihelkond.
Kihnu saare lõunatipul Pitkänä neemel asub 1865. aastal malmosadest monteeritud Kihnu tuletorn.
Kihnu 1 / Kihnu 2 / Kihnu 3
Pohatu Nuva 15 Year Anniversary Tag
Use TB9J0F8 to reference this item.